Eesti Betooniühing üliõpilaspreemiate saajatele on kaasnev tähelepanu avanud valdkonnas uksi. Preemiasumma aga kulub sageli just betooniga seotud enesetäiendamisele, selgus varasemate võitjatega vesteldes.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kui suur on betooniüliõpilaste preemia mõju tööturul ja enesetäiendamisel;
- kuidas Aleksei Mahnatš lõi rekordi Betoonitalendi konkursil ja muutis võistluse reegleid;
- mida põnevat uuris Jane-Ly Tammekivi oma auhinnatud magistritöös betooni külmakindluse kohta.

- 2020. aasta preemia saanud Aleksei Mahnatš ja juhendaja Tanel Tuisk.
“Ma arvan, et sain preemia oma töö mahukuse ja võib-olla ka pühendumuse eest – sellesse läks palju aega ja jõudu,” ütleb 2020. aastal preemia saanud Aleksei Mahnatš, kelle magistritöö “Mikrosilika mõju betooni külmakindlusele” uuris peenräni mõju betooni külmakindlusele. “Preemia oli tore boonus, aga betoon oli minu tähelepanu juba enne seda vallutanud – iga hobi nõuab raha ja sain tagasi osa sellest, mis olin kulutanud enda arendamisele ja deep-search’ingu peale,” möönab Mahnatš, et preemiasumma läks tagasi betooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Betooniühing kuulutas välja 2026. aasta betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistluse. Üliõpilaspreemiad on loodud betooni ja betoonehitust käsitleva õppetöö edendamiseks ja tulemusrikkamaks muutmiseks ning valitakse Eesti kõrgkoolide betoonialaste lõputööde hulgast.
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.