Taristuehitajad: teehoiukava jätab teede säilitamise endiselt vaeslapse rolli
Valitsuse poolt aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukava suurendab küll teede arenduseks ette nähtud raha, mis on väga positiivne samm, kuid kahjuks napib endiselt vahendeid riigiteede seisundi säilitamiseks.
Uue teehoiukava maht on 1028 miljonit eurot, mis on võrreldes siiani kehtinud Teehoiukavaga kasvanud ca 100 miljonit eurot. Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on see väga positiivne samm valitsuse poolt ning võimaldab lähiaastail ellu viia mitmed olulised projektid
Kuigi Rail Balticu valmimine tähtajaks on ebatõenäoline, on taristuturul tekkinud uus lootus: teehoiu miljardid toovad uue perspektiivi, kuid ohuna jääb turule alles siiski mitu põletavat probleemi, kirjutas TREV-2 juht Sven Pertens põhjalikus turukommentaaris.
Taristusektori koondkäibe kasvas aastaga pisut, kuid käibepiiri ületavate ettevõtete arvu kahanes märgatavalt, mis viitab teatavale korrastumisele turul, mille käigus tõrjutakse välja väiksemad tegijad.
Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul suunab riik teehoidu enam kui miljard eurot. Lisaks põhimaanteede ehitamisele rekonstrueeritakse üle Eesti enam kui 180 km maanteid, viiakse 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla ja ehitatakse ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.
Ehitusobjektidele mõõteseadmete paigaldamine ja monitooring on tänapäeval lahutamatu osa nii ehitus- kui ka taristuprojektidest. Selle abil jälgitakse konstruktsioonide liikumist, pinnase vajumist, keskkonnamõju ning kontrollmeetmete toimivust. Isegi väiksemad projektid võivad tekitada märkimisväärses koguses andmeid, mis pärinevad erinevatest mõõteseadmetest ja on esitatud eri vormingutes.