Taristuehitajad: teehoiukava jätab teede säilitamise endiselt vaeslapse rolli
Valitsuse poolt aastateks 2026-2029 kinnitatud teehoiukava suurendab küll teede arenduseks ette nähtud raha, mis on väga positiivne samm, kuid kahjuks napib endiselt vahendeid riigiteede seisundi säilitamiseks.
Kuigi Rail Balticu valmimine tähtajaks on ebatõenäoline, on taristuturul tekkinud uus lootus: teehoiu miljardid toovad uue perspektiivi, kuid ohuna jääb turule alles siiski mitu põletavat probleemi, kirjutas TREV-2 juht Sven Pertens põhjalikus turukommentaaris.
Taristusektori koondkäibe kasvas aastaga pisut, kuid käibepiiri ületavate ettevõtete arvu kahanes märgatavalt, mis viitab teatavale korrastumisele turul, mille käigus tõrjutakse välja väiksemad tegijad.
Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2026–2029. Järgneva nelja aasta jooksul suunab riik teehoidu enam kui miljard eurot. Lisaks põhimaanteede ehitamisele rekonstrueeritakse üle Eesti enam kui 180 km maanteid, viiakse 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla ja ehitatakse ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?