Omanikujärelevalve vastutab ehitusvigade eest harva

Detailplaneeringutega seotud halduslepingud aitavad omavalitsustel suunata avaliku taristu rajamise kulud sageli arendajatele. Praktikas võib sellega kaasneda aga keerulisi vaidlusi, kes kohustused tegelikult täidab. Nii võib lisaks suurtele arendustele ka tavaline koduostja sattuda olukorda, kus enne ehitusluba nõutakse oma kuludega näiteks valgustatud juurdepääsutee rajamist. Advokaadibüroo RASK advokaadid Elvi Tuisk ja Villy Lopman annavad nõu, mida teha.

Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks järgmise aasta juulist, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.

Palju tähelepanu äratanud riigikohtu lahend, mis selgitab kohaliku omavalitsuse õigusi delegeerida sotsiaalse taristu väljaehitamist kinnisvaraarendajatele nõuab täpset halduslepingut, selgitavad advokaadibüroo Rask advokaadid Marina Lapidus ja Elvi Tuisk.

Kohalikud omavalitsused saavad Maa-ameti ortofotode abil tuvastada kinnistutel erinevaid abihooneid – kuure, saunu või garaaže –, mis võivad olla püstitatud ilma omavalitsusega konsulteerimata. Seejuures võib tekkida küsimus, kas mõni konkreetne hoone võib olla rajatud vastuolus detailplaneeringu tingimustega.

Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.