Euroopa Komisjon võttis 5. novembril vastu mahuka transpordipaketi, mille eesmärk on kiirendada Euroopa kiirraudteevõrgu kasutuselevõttu ning hoogustada investeeringuid taastuvkütustesse ja vähese CO2-heitega kütustesse lennu- ja veetranspordis.
Muuhulgas on Euroopa Komisjoni eesmärk lühendada reisimisele kuluvat aega ja muuta raudtee lühematele lennureisidele atraktiivsemaks alternatiiviks.
Foto: Pexels.com
Paketi märksõnad on konkurentsivõime ja kestlikkus ning eesmärk muuta ELi transpordisüsteem tõhusamaks, paremini ühendatuks, juurdepääsetavamaks, keskkonnahoidlikumaks ja vastupidavamaks.
Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede ehitamise eesmärke on juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks, nendib riigikontroll oma värskes aruandes.
Taristuehituse TOPi liidrite hinnangul sõltub sektori lähitulevik Rail Balticast – ilma selleta ootaks valdkonda järsk kukkumine, ent ka suurprojekt ei pruugi kõiki päästa, sest sisendhinnad ja riigi teederahastuse seiskumine suruvad kasumid miinusesse.
Taristuehituses on üks viga, mis maksab rohkem kui kõik teised kokku – probleemidega tegeletakse liiga hilja. Sageli alles siis, kui tee on juba lagunenud ja remont on vältimatu. Põhjus ei peitu enamasti nähtavas pealiskihis, vaid sügavamal: aluspinnases.