Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot
Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.
Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muu hulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse.
Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) 2024. aasta taotlusvoorust eraldatakse Eestile 89,4 miljonit eurot, millest rahastatakse Rail Balticu ehitustöid ning muid liikuvusega seotud projekte.
Transpordiamet kuulutas välja riigihanke, mille eesmärk on ehitada riigitee Tallinna–Pärnu–Ikla km 103,5–108,5 2+2 ristlõikega maanteeks. Kokku 22 kilomeetri pikkune Libatse–Nurme lõik on jagatud neljaks osaks, millest ühele, 5-kilomeetrisele lõigule käesoleva hankega töövõtjat otsitakse.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.