Eesti hooned liiguvad heitevabade standardite suunas
Eesti uus energiatõhususe raamistik on oluline samm heitevabade hoonete suunas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt energiatarbimise vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele, siis nüüd seatakse fookus ka kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski.
Foto: Teeli Remmelg
„Nii tahetakse uutes hoonetes pikemas perspektiivis saavutada heitevaba olukorda – energiat kasutatakse väga tõhusalt, toodetakse ka ise ning samuti ostetav energia peab muutuma puhtaks,“ selgitas TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.