Hoonete süsiniku jalajälje kohustust lükati edasi, aga turg nõuab seda juba täna
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
LCA arvutust ja analüüsi peaksid tegema need inimesed, kes on ehitussektori taustaga. Niiviisi on need analüüsid, järeldused ja ettepanekud praktikasse viidavad ja projekti praktikas kohalduvad, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Foto: Mardo Männimägi
Sõltumata sellest, kas riik muudab süsiniku jalajälje kohustuslikuks või mitte, on see juba täna turul tegutsevaid ettevõtjaid mõjutamas nii projekteerimise kui ka ehitamise faasis, nendib Kadri-Ann Kertsmik intervjuus Kestlikkusuudistele.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.