Tallinnas Noblessneris asetati täna nurgakivi Loodusmajale, millest saab selle valmides Eesti suurim puithoone. Nurgakivisse lisatud ajalaegas tehti hoone kaevetööde käigus leitud puupalgist.
2026. aastaks Tallinnasse Lennusadama kõrvale rajatav Loodusmaja ühendab nutikate tehnoloogiate abil ehitamise kliimamuutustega kohanemise ning keskkonnahoiuga. Loodusmaja koosneb kolmest eraldiseisvast, kuid omavahel maa-aluselt ühendatud hoonest, mille ehitamiseks kasutatakse peamiselt Eesti puitu.
Loodusmaja maa-aluses osas toimus mastaapne betoonivalu. Tööde käigus valati kahes jaos kokku 5200 m3 betooni, mis moodustab tulevase hoonete komplekti vundamendiplaadi. Mahult on tegemist Eesti ühe lähiaja suurima järjestikuse vundamendiplaadi valuga.
Nordecon AS on sõlminud alltöövõtulepingud Loodusmaja ehitustööde puidulahenduste tootmiseks, tarneks ja paigalduseks ettevõtetega OÜ Peetri Puit (Arcwood) ja OÜ EstNor, kelle sõnul esitab tööde esmakordne mastaapsus tõsise väljakutse.
Paranemine jõuab ehitussektorisse kõige varem 2025 teises pooles, aga pigem 2026.
Tõsi, arendajatel on hästi - projektide käima lükkamiseks on käes parim aeg. Samas aga ehitaja vaatest on olukord praegu keeruline. Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak kommenteerib turuolukorda.
Kuna Nordeconi töödeportfellis on suur osakaal rajatiste ehitamisel, millega talvel tegeleda ei saa, olid paljud projektid esimeses kvartalis pausil, mis vedas ettevõtte kahjumisse, rääkis Nordeconi värske juht Maret Tambek.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.