Taristuehitajad: uus riigieelarve otsustab teedeehitussektori tuleviku
Eesti Taristuehituse Liit saatis täna peaministrile ja valitsusele pöördumise, milles juhib tähelepanu teedevõrgu alarahastuse kriitilisele seisule ning teeb ettepaneku viia teehoiu rahastamise tase kohe vähemalt 250 miljonile eurole aastas.
Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Indrek Pappel.
Foto: Teeli Remmelg
Taristuehituse liidu juhatuse esimehe Indrek Pappeli sõnul on liit alates 2022. aasta algusest korduvalt pöördunud valitsuse, riigikogu ja vastavate ametkondade poole, et juhtida tähelepanu teedevõrgu alarahastamisele ning selle ulatuslikule mõjule nii Eesti inimestele kui ka riigi enda heaolule tervikuna.
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Iga uue maksu kehtestamisel peab olema üheselt selge, miks seda tehakse. Automaksu puhul oleks selle ainsaks õigustuseks sihtotstarbelisus ehk riigieelarvesse laekuva lisaraha suunamine teede ehitusse ja korrashoidu, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.
Värske Taristuehituse raporti andmetel kahanes eelmisel aastal teede ja platside ehituses müügitulu 9 protsenti ja sektori koondkasum lausa 64 protsenti, mis tähendab langust 2018. aasta tasemele. Vaata Äripäeva Infopanga koostatud edetabelit 2022. aastal enim müügitulu teeninud ettevõtetest ja kui palju nende kasum kahanes või mõnel isegi veidi kasvas.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.