Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Avalikule varjumiskohale ei esitata samu nõudeid mis varjendile.
  • Avalikule varjumiskohale ei esitata samu nõudeid mis varjendile.
  • Foto: Liis Treimann
Pea kolme kümnendi eest lõppenud Nõukogude okupatsiooni ajast on maha jäänud küll rida endisi tuumasõja tarbeks rajatud varjendeid, kuid nüüdseks on need amortiseerunud või sootuks rüüstatud. Teisel iseseisvusperioodil vajus varjendite teema tagaplaanile, et mitte öelda olematusse. Idast taas lähtuva ohu valguses on Eestis käivitunud arutelu varjendite vajalikkuse üle. Paraku on arutelude tasemele jäädudki. Eestis puudub kohustuslik varjendite süsteem erinevalt näiteks Soomest. Aga aeg tiksub sõja rütmis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.07.26, 12:47
Miljonitesse ulatuv risk: miks ujula katus vajab tavapärasest teistsugust lähenemist
Eestis rajatakse ja planeeritakse järjest uusi veekeskusi. Ometi projekteeritakse ka täna lahendusi, mille nõrgad kohad on varasemates ujulates juba välja tulnud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele