Äsja ülikoolist tulnud noored insenerid ei ole piisavate oskustega projekteerija tööks ning vajavad alati iseseisvumiseks kogemustega inseneri juhendamist. Kuidas või millega motiveerida kogenud tipptegijaid noorte väljakoolitamisega tegelema?
„Kuna kogenud insenere väga palju kuskilt juurde ei tule, peame ise tegema tööd, et kasvatada, arendada, luua innovaatiline keskkond ja korraldada inseneritasemele sobilikke täiendkoolitusi,“ selgitas inseneribüroo Amhold tegevdirektor Arvu Mägi Äripäeva 8. aprilli kuukirjale Ehitus. Tihti pole tema sõnul tööintervjuule tulnud lõpukursuse tudengid töös vajalikust projekteerimise oskusteabest või programmidest kuulnudki. „Aga meie peame alustavale noorele insenerile andma tipptarkvara, mis maksab meeletult ning vajab iga-aastast uuendamist.“
Seotud lood
Personalifirma Manpower leidis oma 2015. aasta uuringus, et USAs on juba neljandat aastat enim puudu elektrikke, õpetajaid ja lihunikke, vahendab Marketwatch. Ka Eesti ehitusettevõtjad on tõstatanud mitmetel kordadel üles tööjõu ja spetsialistide järelkasvu probleemi.
Aasta Ehitusinsener 2013“ ja AS Merko Ehitus Eesti projektidirektori Tiit Joosti sõnul peaksid projekteerimisega tegelevad insenerid olema praktilise ehituskogemuse saanud. Pelgan kõige rohkem, et praktilise kogemuseta insenerid joonestavad lahendusi, mis tegelikus elus ei toimi, on aegunud või ei arvesta ehitustehnoloogiat.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.