Majaehitaja.ee juhatuse esimehe Eno Pappeli hinnangul jäävad majad kasutusloata, kuna paljud hooned jäävad projektijärgselt lõpetamata või pole esitada korrektset ehitamisega seotud dokumentatsiooni.
Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla, võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk kümnest majast  umbes seitsmele pole kasutusluba hangitud.
Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.
Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist, sh puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.
 
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.11.26, 15:30
Tööriiete ostmine tundub lihtne. Miks kulub ettevõtetel sellele nii palju aega ja raha?
Kui tööpükste põlveosad vaid mõne kuuga läbi kuluvad, ei pruugi süüdi olla kehv materjal, vaid hoopis vale püksimudel, mis ei sobi inimesele, kes suure osa tööpäevast põlvili veedab. Korralikult läbimõeldud tööriiete ja isikukaitsevahendite süsteem aitab ettevõttel säästa aega, vältida vigu ning tagada töötajatele just nende tööks sobiva varustuse. Kas ettevõttel on vaja inimest, kes aitaks neil tööriideid valida?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele