Sakreti juht Andris Vanags rääkis ajalehele Dienas Bizness, et elektrihinna ligi 40%-line kasv tähendab Läti elanikkonna ja tööstuse jaoks lihtsalt raha kõrvaldamist majandusest.
Kõik, kes praegustest tingimustes elektritariifide tõstmist toetasid, demonstreerisid selgelt, et neil on ükstapuha, mis Lätis toimub, selgitas Vanags.
Tariifide tõstmine toimub ajal, kui on arusaadav, et tarbijate ostuvõimekus ei kasva. Tekib küsimus - kus siin loogika on?! Me ei ole majanduslanguses veel mingit põhja saavutanud, on ainult kuristik (sõnademäng "ilma põhjata" - toim)," ütles Vanags intervjuus Dienas Biznessile.
Vanags avaldas veendumust, et majanduslangus ei lõpe, kuni Lätis võetakse teadlikult vastu olukorda halvendavaid otsuseid. Ta lisas, et maksumaksja raha eest töötavaid ametnikke ilmselt ei huvita nende otsuste tagajärjed või pole nad võimelised Läti majanduses toimuvaid tegelikke protsesse mõistma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Latvenergo tõstab 1. aprillist tariife. Esimese 1200 kilovattunni eest aastas tuleb kodumajapidamistel maksta nagu seni, 8,25 santiimi kilovatttunnist, seda ületava elektrienergia eest aga 10,74 santiimi kilovattunnist.
Latvenergo arvestuse kohaselt hakkab koduste majapidamiste keskmine elektriarve olema 4,36 latti.
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.