Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on eksportivate ehitusmaterjalitootjate tulevik lootusrikas, siseturule tootvatel firmadel aga kurvavõitu.
„Siseturu poolelt loodame küll, et CO2 kvootide rahast tehtavad võimalikud hoonete renoveerimised energiasäästu nimel toimuma hakkavad, see aitaks ka soojustusmaterjalide, avatäidete ja fassaadimaterjalide tootjaid järje peale,“ ütles Rebane.
„Hooned on väidetavalt välja valitud, aga nendega peaks nüüd väga kiiresti tegutsema hakkama. Väga-väga oleks vaja ka teedeehituse ja taristu objektide ehituse aktiviseerumist reaalsete ehitusprotsesside näol – et ka täitematerjalide ja betooni pool veidigi rakendust leiaks,“ lisas ta.
Rebase hinnangul mõjutab täitematerjalide ja betooni tootjaid väga negatiivselt kaevandamisõiguse tasu tõus (mh paekillustiku puhul näiteks 20%), kaudselt võib see mõjutada negatiivselt ka betoonelementide eksporti, mis siiani mitut ettevõtet on oluliselt aidanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eksportijate edukus sõltub tema sõnul välisturgude olukorrast, siseturul loodetakse aga ehitusaktiivsuse tõusu.
Seotud lood
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.