Kõik riigi ehitushankevõitjad on solkijad, sest on teinud alapakkumisi viimased aastad, ütles Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep.
„Tellijal pole võimalus ära öelda kõige madalama hinna pakkujale. Riigihange on see, mis asja ära solgib, sest sa ei saa panna sinna kriteeriumi, mille järgi saab valida reaalset pakkumist,“ ütles Mõtlep.
Kui kõige odavamat hanget ei vali, läheb hange kindlalt vaidluskomisjoni. Mõtlep nentis, et paraku pole kõige odavam ehitus odavaim ka tulevikus.
Samas nentis Mõtlep, et tellija ei oska tõesti alati kõiki töid ette näha ja tihti tuleb ka mõni asi ümber ehitada. Sellise olukorra päästab reserv, mis on ette nähtud ootamatuteks töödeks, kuid Euroopa Liidu rahastatud projektide puhul on tihti raske tellijale põhjendada, miks tuli töö uuesti teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõtlepa hinnangul peaks olema lepingusse sisse kirjutatud ehitaja usaldatavuse punkt. „Praegu tõesti näen, et kellega ei ole usaldust, et mis kvaliteediga ta ehitab, nendega saab alt minna,“ ütles Mõtlep. Samas ei osanud Mõtlep öelda, kuidas seda punkti kirja panna lepingusse nii, et see oleks hiljem mõõdetav.
Seotud lood
Sellel aastal toimuvat vaadates paistab selgelt tendents, et ehitusturu toibumine kriisist on valusalt kätte maksmas tellijatele, kelle hankeprotsess on alanud madalseisu ajal, rääkis Tallinna Teletorni SA juht Riina Roosipuu.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.