Kriisile eelnenud hoogne tootmishoonete enda tarbeks ehitamine on asendunud tööstusfirmade sooviga majutada oma tehas, ladu või mõni abiettevõte üüripinnale.
Samas on tööstussektoris palju firmasid, kelle ruumid on spetsiifilised, mingil moel unikaalsed või erivajadustega. Selliste ruumide järelturul üürileandmine on problemaatiline, teisalt pole neid võimalik ka üüriturult leida.
ellisel juhul ongi ettevõttel valida, kas ehitada need pinnad endale ise, investeerides umbes 40% projekti maksumusest või jõuda kokkuleppele kinnisvara arendajaga, kes ehitab vajalikud hooned ja üürib need siis tootmisettevõttele.
Seven Real Estate Advisorsi tegevjuht Tanel Olek on seda meelt, et kinnisvara omamine võib iseäranis kinnisvaraturu madalseisu tingimustes tootmisettevõttele saatuslikuks saada, eriti olukorras, kus projektid on lõviosas rahastatud pangalaenudega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Laenuvõimendus töötab paraku mõlemas suunas, maksimeerides nii kasumit kui ka kahjumit,” märkis Olek. “Maailmapraktika näitab, et vähemalt üleilmses mõistes suurettevõtted pigem üürivad kui omavad kinnisvara.“
Loe pikemalt tänasest
ÄripäevastSeotud lood
Balti riikides osutus majanduskriisi ajal kõige haavatavamaks just lao- ja tööstuspindade kinnisvarasegment. Re & Solution Grupi peadirektor Ricardas Cepas'e sõnul kestab Eesti ja Läti turu madalseis veel aastaid, kuid Leedus võib positiivsed arengud näha juba selle aasta lõpus.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.