Pidevas hinnasurves püüavad ehitusturu osapooled veeretada vastutust vigade eest partneritele ja otsida süüdlasi, jäi kõlama novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi ettekannetes.

- Oma Ehitaja juht Indrek Moorats. Foto: Andras Kralla.
Samuti, et praeguses tihedas konkurentsis, kus tugevamad Eesti arendajad kinnitavad kanda Lätis ja vaatavad sealt ka kaugemale, peavad ehitajad mõtestama parema efektiivuse saavutamiseks tegevusi ümber.
Oma Ehitaja juht Indrek Moorats selgitas, kuidas nende ettevõte otsustas keerulisel ajal mitte kaasa minna süüdlaste otsimisega, vaid pöörata pilk hoopis enda sisse ja keskenduda tegevuste ümbermõtestamisele. "Koroona- ja sõjakriisist tekkinud uus reaalsus nõudis kiiret kohanemist ja teistsugust vaadet juhtimisele," kinnitas Moorats ettekandes.
Moorats tõi välja ka "pärdiku" metafoori, mis kirjeldas, kuidas ehitusprotsessis põrgatatakse vastutust vigade eest ühelt osapoolelt teisele – projekteerijalt tellijale, tellijalt ehitajale jne. Ta rõhutas, et selles “pärdiku põrgatamises” kaob sisuline probleemide lahendamine ja nemad on otsustanud keskenduda arengule, mitte süüdlaste otsimisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer rääkis, miks nemad on otsustanud Riias tugevalt kanda kinnitada ja seal koguni uue ehitusfirma asutada. Tööjõu kättesaadavus on Riias küll parem, kuid kvaliteedis esineb suuremat kõikumist kui Tallinnas. See nõuab aga arendajalt rangemat kontrolli. „Just seetõttu otsustasime Riias luua oma ehitusettevõtte – et tagada kvaliteet ja töökindlus,“ selgitas Murer.
Saates räägitakse veel Tallinna ja Riia kinnisvaraturu erinevustest. Juttu tuleb turutrendidest, müügimahtudest, hindadest ja sellest, miks Riia turg Eesti arendajatele üha atraktiivsemaks muutub.
Eesti ehitussektori murdepunkt: arendajad vallutavad Riiat, ehitajad vaatavad peeglisse
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?