Kaubanduskeskused suretavad välja ümbruskonna linnaelu ning seda protsessi saaks peatada vaid teadliku planeerimisega, usub Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Tallinn on linnaplaneeringult hakanud minema üha enam Ameerika Ühendriikide keskmise suurusega linnade teed, kus olulised inimeste käiguteed koonduvad suurtesse sõlmpunktidesse ning ülejäänud linn muutub üha monofunktsionaalsemaks. Eriti avaldub see kaubanduskeskuste rajamisel, mille puhul suur ostumeka suretab välja ümberkaudsete tänavate väikeärid, laiemalt kogu tegevuse, mis võiks koonduda ühisnimetaja “linnaelu” alla.
Globaalses ruumis pole probleem sugugi uus. Seda on vaaginud väga erinevad riigid ning lahendusi on mitmesuguseid. Põhjamaad on hakanud mõnel pool seadma piiranguid suurte kaubakeskuste rajamisele kesklinna, säilitamaks traditsioonilisi äritänavaid. Mõnedes valitsuste poolt enam reguleeritud majandustega riikides on piiratud aga välismaiste kaubanduskettide sisenemine, et säästa oma väikepoodnike töökohti.
Olenemata piirangu otsesest sihist, on kaudseks ideeks siiski sajandite jooksul välja kujunenud linnaeluliste traditsioonide säilitamine, mis loomulikult ei välista kaasajastumist. Olgu nendeks siis väikepoed, kohvikud, promenaadid või trammid.
Näiteks Norras on juba mõned aastad olnud keelatud suuremate kui 3000-ruutmeetrise üldpinnaga ostukeskuste rajamine valimatult kõikjale. Suured kaubakeskused tohivad seaduse kohaselt asuda vaid suuremate teede ääres, kus liigub ka ühistransport.
Kas nii tasuks mõelda ka Eestis? Linnakeskuseid hõlmavad ostukeskused on meil juba ära ehitatud ning neid sunniviisiliselt maha lõhkuma hakata oleks totter ja vaba ettevõtluskeskkonda riivav tegevus. Pigem võiks hakata toetama pisiäride teket, parandades ettevõtluskeskkonda ja rakendada soodustusi. Üha kasvav hulk teadlikke tarbijaid, kes eelistavad ainulaadsust ja näiteks kohalikku maitset, oleks ehk tänulik klientuur.
Samas tuleb lahendada olulisim küsimus: kuidas suudaksid väikepoed hoida hindu vähemalt samal tasemel suurte kaubakettidega, mis saavad kaupa sisse osta oluliselt soodsama hinnaga? Elanike ostujõudu arvestades on see eluliselt tähtis küsimus.
Teine oluline küsimus on raha, mida väikepoe omanik peab kasutatava pinna eest välja käima. Lisaks üürile tuleb tasuda üha kallinevaid kommunaalkulusid ning Tallinnas maksimummäärale viidavat maamaksu. Kõik need kulud peab lõpuks kinni maksma ostja.
Kolmanda probleemina võib tõstatada ka kliima, mis meie laiuskraadil on tihti üsna ebasõbralik. Samas, kui vaadata, mis kenal talveõhtul kasvõi Helsingi äritänavatel toimub, ei näe ma jahedas temperatuuris küll väga erilist probleemi.
Ehk tasuks ka linnaplaneerijail asuda teema kallale ja panna rangemalt paika, kuhu kui suuri kaubakeskusi rajada võiks ning eristada piirkonnad, kuhu kerkivad vaid korteritega või kuhu koonduvad poekorrustega elamud. Nii saame paremini hoida üht linnale omast elementi – linnamelu.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.11.26, 11:10
Klaaslahenduste tootja kaasamine projekteerimisse aitab vältida hilisemaid üllatusi
Alumiiniumakna, motoriseeritud lükandukse ja klaasfassaadi ühendamisel määravad tulemuse sageli liitekohad. Lümico toodab alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning lahendab projekte, kus on vaja erimõõte, individuaalseid sõlmi või erinevate süsteemide kooskasutust. Tallinna piirkonnas asuva tootmisega ettevõttel on üle 14 aasta kogemust, oma projekteerijad ja paigaldusmeeskonnad. Projektides kasutatakse Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme.

Enimloetud

1
Uudised
  • 17.11.26, 06:00
Miljoneid võlgu jäänud Evicon Ehitus varises pankrotti. “Tahan oma õppetunde jagada”
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
2
Uudised
  • 17.11.26, 08:45
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
3
TOP
  • 16.11.26, 11:59
Inseneribüroode TOP 2025 | võimsa kasvu tõid suured taristuprojektid ja targad otsused
Lisatud 124 edukama inseneribüroo edetabel.
4
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 1. koht ületas enda käibeootuse enam kui kahekordselt
5
Uudised
  • 16.11.26, 11:51
Inseneribüroode TOPi 2. koht: edu tõi otsus mitte panna kõiki mune ühte korvi
6
TOP
  • 12.11.26, 12:32
Ehitusfirmade TOP 2025 | võitjad suutsid ujuda vastuvoolu
LIsatud 126 edukama ehitusfirma edetabel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele